Detailplaneeringuga (DP) määratakse kindlaks, mismoodi maad võib kasutada ning milliseid hooneid kuhu ehitada tohib. DP-ga kavandatu mõjutab otseselt elukeskkonda, ruumikogemusi ja identiteeti.
Tähtis on terviklik lähenemine ja tulevikku suunatud areng, mis hõlmab ruumi laiemalt ja ühendab kõiki DP koostamisega seotud osapooli. DP koostatakse just avalikku huvi pakkuva tegevuse kavandamise puhul enne projekteerimist. Avalik huvi võib tuleneda kavandatava ehitise asukohast või iseloomust (nt suur hoone, suure külastajate hulgaga asutus).
Detailplaneeringu koostamisel teeb planeerija koostööd kohaliku omavalitsuse, kohalike elanike, riigiasutuste, võrguvaldajatega ja kaasab planeerimismeeskonda pädevaid spetsialiste. Planeeringuotsused langetab kohalik omavalitsus – valla- või linnavalitsus või -volikogu. Planeerija ülesanne on välja töötada antud kohta sobiv planeeringulahendus, vormistada korrektsed planeeringudokumendid, läbi viia koostööd ja abistada nii huvitatud osapoolt kui ka omavalitsust võimalike planeeringuvaidluste lahendamisel.
Detailplaneeringu koostamisel teeb planeerija koostööd kohaliku omavalitsuse, kohalike elanike, riigiasutuste, võrguvaldajatega ja kaasab planeerimismeeskonda pädevaid spetsialiste. Planeeringuotsused langetab kohalik omavalitsus – valla- või linnavalitsus või -volikogu. Planeerija ülesanne on välja töötada antud kohta sobiv planeeringulahendus, vormistada korrektsed planeeringudokumendid, läbi viia koostööd ja abistada nii huvitatud osapoolt kui ka omavalitsust võimalike planeeringuvaidluste lahendamisel.
DP eesmärgiks on tervikliku keskkonna loomine, ala kruntideks jaotamine, ehitusõiguse ja arhitektuurinõuete määramine, tehnovõrkude planeerimine, haljastuse põhimõtete tagamine ja servituutide määramine.
Planeeringu valmimise aeg sõltub paljudest asjaoludest – planeerija töökiirusest, huvitatud isiku soovidest ja kompromissivalmidusest, vaidluste tekkimisest, kohaliku omavalitsuse haldussuutlikkusest, kooskõlastajate seisukohtadest jms. Planeeringu koostaja ei saa kahjuks tagada detailplaneeringu valmimist kindlal tähtajal. Kõrge pädevusega planeerija suudab probleeme ette aimata ning pakkuda välja töötavaid lahendusi.
Detailplaneeringute maksumus sõltub planeerimissoovi sisust, ala suurusest, ala asukohast, omavalitsusest, huvitatud isiku(te) omapanusest jne. Planeeringu koostamiseks on vajalik mõõdistatud geodeetilise alusplaani (M 1:500) olemasolu. Planeeringu koostamise käigus võib osutuda vajalikuks täiendavate uuringute (nt mürauuring, dendroloogiline uuring, muinsuskaitse eritingimused) ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH)
läbiviimine.